Alvar Umb

Mina olen Alvar Umb – ehtekunstnik, kelle juured on Kihnust. Loon ehteid, milles põimuvad emotsioon ja isikupära. Mind paelub metalli, kui materjali võimalusterohkus. Iga minu loodud ehe kannab endas lugu, mis kõnetab kandjat isiklikul viisil. Tugevalt Oma kultuuris olevad Kihnu juured ning huvi kaasaegse tehnoloogia vastu on kujundanud minu ehteloomingu ainulaadseks.

Teen ehteid sooviga luua midagi kestvat- midagi mis kannab endas ajas tuhmumatuid mõtteid ja tundeid.
Iga ehe, mille loon, on justkui vaikne lugu – killuke minu sisemisest maailmast, mis väljendub materjalis, vormis ja detailis. Mulle on oluline, et ehe ei oleks ainult kaunistus, vaid kannaks endas tähendust ning puudutaks kandjat isiklikul tasandil.

Minu tee ehtekunstini ei olnud sirgjooneline ega ette määratud. Aastaid töötasin kokana, pühendudes maitsete, tekstuuride ja vormide loomisele. Ent ühel hetkel tundsin, et mu hing vajab midagi enamat – vaiksemat, sügavamat, püsivamat. Soovisin luua mitte ainult maitseelamust hetkeks, vaid midagi, mis jääb. Ehtekunst annabki mulle selle võimaluse luua Oma käte ja südamega midagi, mis kestab ajas ning kõnetab sõnadeta.

Minu töö on vaikne, aga intensiivne. See nõuab keskendumist, kohalolu ja tundlikkust. Süvenemine, püsivus ja usaldus oma tunnete vastu- need on omadused, mis olen kaasa saanud Kihnust. Ehte loomine on mõtestatud kulgemine esimesest ideest selle valmimise- ja kandjani jõudmiseni. Nii kujuneb iga ehe mitte ainult käte tööna, vaid ka sisemise teekonnana – alates esimesest ideest, kuni hetkeni, mil keegi selle endale valib ja kannab.

Minu loominguline maailm ammutab jõudu Kihnu kultuuriruumist, loodusest ja sellest, kuidas aeg saarel liigub – mitte kiirustades, vaid rahulikult kulgedes. Kihnu ei ole minu jaoks lihtsalt päritolukoht, vaid sügavalt tunnetatav vaimne Inspiratsioon – mida kannavad vaikus, looduse rütmid ning rahvakunst.

Mind on alati paelunud ajas püsima jäänud esteetikad – rahvariiete geomeetria, värvid, triibud, märgid, maagilised sümbolid, millel kõigil on oma tähendus. Need ei ole pelgalt visuaalsed kujundid, vaid põlvest põlve kantud lood, milles peitub elujõud ja vastupidavus. Samuti on mind sügavalt mõjutanud Kihnu loodus – rannakivid, männimetsad, eripalgeline meri, päikse loojangud ja eri aastaaegade vaheldumine.

Minu mõlemad vanemad on Kihnust pärit ning olen kasvanud keskkonnas, kus laul, tants ja käsitöö on loomulik osa argipäevast. Need kogemused on vorminud mind inimesena ja neid kihte kannan endas edasi ka siis, kui joonistan kavandit või valin materjali.

Kihnu inspireerib mind igal tasandil: vahel on see otsene: mustrid ja värvid, vanad fotod purjekatest, lindudest või kalurite tööriistadest, teinekord tuleb inspiratsioon hoopis mälestusest, kuuldud laulust või vaikusest Laoba rannas. Need hetked ei ole lihtsalt ilusad, vaid kandvad ja aeglased, nad jäävad minuga ja voolivad mu loomingut.

Minu looming ei ole pelgalt kaunistus, vaid austav kummardus kultuurile, mälestus lapsepõlvest, soov säilitada midagi, mis muidu võib kaduma minna. Samas ei soovi ma jääda minevikku kinni. Otsin alati ka uusi võimalusi , kuidas ühendada pärandit kaasaegsete materjalide ja tehnoloogiatega. Loon oma ehete kaudu ajatut ja isiklikku, mis puudutaks ka neid, kes Kihnu kultuuri ei tunne aga soovivad seda tundma õppida.

Kihnu on koht, kus kõik on korraga lihtne aga samas mitmetahuline. See õpetab mind nägema ilu sügavust ja mõtestatust. See on minu loominguline alus – rahulik ja tähendusi täis.

Minu ehted sünnivad vaikuses ja keskendumises – iga ehe algab ideest, aga vormub läbi hoolika sisetunde.

Ühe ehte loomine on ajamahukas ja mitmetahuline protsess. Esmalt tekib mul idee mis võib sündida nii emotsioonist, mõnest looduses nähtud detailist või Kihnu mustrist, mida olen näinud rahvariietel, vanadel fotodel või lihtsalt jalutades rannas. Sageli jäädvustan inspiratsiooniallika fotona, mille põhjal hakkan looma kavandit.

Kavandi joonistamine on järgmine samm – teen mitu eskiisi, valin neist sobivaima ja viin selle detailselt paberile. Seejärel mõtlen läbi tehnilised lahendused: millise materjali ja tehnoloogia kasuks otsustan ning millised on tulevase ehte proportsioonid.

Hõbe on minu põhimetall kuna see on plastiline, hästi vormitav ning kauni läikega. Olen oma töödes kasutanud ka vaske ja messingut. Mulle meeldib emailitehnika, mis võimaldab mul lisada värvi ja isikupära. Töötamine emailiga on põnev maailm , kus iga põletus on omamoodi katsetus ning lisab ehtele sügavust.

Kui materjalid on valitud, algab töö ise: lõikan, valtsin, lõõmutan, puhastan. Iga tööetapp vajab tähelepanu ja kannatlikkust. Loomeprotsessis loon endale vaikse ruumi koos kohvi ja hea muusikaga –, et saaksin täielikult keskenduda. Sageli muutub esmase idee käigus midagi – lasen endal intuitiivselt suunda muuta.

Lõpufaasis viimistlen tööd põhjalikult, vaatan seda kriitilise pilguga üle ning pakendan sobivasse karpi sest ka esitlus on osa loomingust.

Minu töökoht asub Kihnus, Lemsi külas seal, kus meri on paari sammu kaugusel. See rahulik keskkond loob ideaalsed tingimused keskendumiseks ja pühendumiseks.

Käsitöö pole minu jaoks lihtsalt töö. See on viis olla kohal, väljendada end ja luua midagi, mis kestab. Ehte tõeline väärtus peitub ajatus ja isiklikus tähenduses selles, kuidas üks väike ese suudab luua ühenduse inimese, paiga ja ajaga.

Iga ehe, mille loon, on kantav mälestus inimese, paiga ja ajaga.